Peep Siitami blogi

Eesti Omanike Keskliidu (EOKL) poolt taastuvenergia (TE)  tasude vähendamise toetuseks  algatatud allkirjade kogumise aktsioonist kuuldes valdas mind pettumustunne. EOKL nõunikuna energiavaldkonnas  tundub, et minu senine töö mõistlike energiaotsuste tegemiseks vajalike teadmiste andmiseks on jooksnud liiva.

Pean seepärast vajalikuks siin selgitada, miks majandusministeeriumi (MKM) poolt algatatud ning nüüdseks EOKL-i poolt toetatud initsiatiiv TE tasude vähendamiseks tarbijale kokkuvõtte kahjulik on ning vaid populistlikku iseloomu omab. Eesmärk on küll õige, aga meetodid vastupidist eesmärki teenivad.

Olgu sissejuhatuseks rõhutatud, et pooldan seisukohta, mille kohaselt tuleb TE tasude maksmine periooditi ümber vaadata ning eriti tuleb toetuse maksmist diferentseerida sõltuvalt kasutatavast allikast ning tootmisviisist.

Loe edasi…

Mistahes uute elektritootmisvõimsuste rajamine eeldab tarbija rahalist tuge ning riigid on viisil või teisel sellise rahalise toe vahendajad. Riikide roll energiavalikute tegemisel on jätkuvalt määrav ning vabaturureeglite kehtimine väga kauge ajaperspektiivi ähmane lootus. Seetõttu on asjaga tegelevatest ministeeriumidest kujunenud „rikkad pruudid“, kellel energeetikaettevõtjad kosjas käivad. Iga peigmees peab oma eeliseid rõhutama, ka erinevaid elektritootmisviise esindavate ettevõtjate vaheline konkurents oma „kauba“ müümisel on igati mõistlik ning peaks loogikakohaselt viima tarbijale soodsaimate lahenduste leidmiseni. Muidugi eeldusel, et pruut ikka terve mõistuse juures on ning võrreldavaid asju võrdleb.

Veebruaris Tuuleenergia Assotsiatsiooni poolt minister Partsile saadetud konkreetne ettepanek asendada maksumaksja raha uutesse põlevkiviplokkidesse kulutamine maksumaksjatele soodsamate investeeringutega taastuvenergia lahendustesse on seni jäänud adekvaatse tagasisideta. Tagasiside puudumine kinnistab aga kahjuks juba varemkujunenud veendumust, et parim kosilane ammu juba valitud on. Vaatamata tema kõrgele eale ja silmnähtavalt kehvale tervisele.

Loe edasi…

Analüüsides põgusalt  Eesti  maapõuealast seadusandlust nähtub, et peamised maapõue kasutamist reguleerivad õigusaktid sätestavad küll keskkonnasäästlikkuse, loodusliku mitmekesisuse säilitamise nõude ning ohutuse kriteeriumid, kuid maapõue kasutuse majandusliku otstarbekuse teema on tõstatatud vaid fraasina maapõueseaduse eesmärgi kirjeldamisel. Elik, maavarade efektiivne kasutus ning nende kaevandamine on seadust tõlgendades justkui kaks eri asja. Eesti olulisima maavara – põlevkivi- kasutamise reguleerimiseks mõned aastad tagasi koostatud põlevkivi kasutussuundade riiklik arengukava peaks oma tegeliku sisu tõttu hoopiski kandma pealkirja: põlevkivi kaevandamissuundade arengukava või hoopiski põlevkivi –aastase- kaevandamismahu- sätestamise- ametlik- põhjendus – sedavõrd „mitte-kasutuse“ kavandamisele on suunatud nimetatud arengukava. Teemapüstitus poleks relevantne, kui Eesti ühiskond ei kaotaks igal aastal sadu miljoneid eurosid peamise maavara raiskava käitumise tõttu. Käesoleva kirjutise eesmärk on kirjeldada probleem ning visandada selle lahendamise mõned variandid.

Loe edasi…

Pidevalt suurenevad kulutused elektri- ja soojaenergiale on katsumas elanike taluvuspiiri ning hinnatõusuga kaasnev asjaosaliste jutt asjade paratamatusest tekitab lootusetuse tunnet. Seisukohad võib lihtsustatult kaheks jagada: tarbijad nõuavad madalamaid hindu, tootjad ja majandusministeerium riigi esindajana põhjendavad, miks madalamad hinnad pole võimalikud. Loe edasi…

Koostöös akadeemik Anto Raukasega

Vastupidiselt tavaarusaamale võib  taastuvelektri osalemine elektriturul olla tarbija jaoks hindalangetava mõjuga. Olgu täpsustuseks öeldud, et jutt on vaid elektribörsil kaubeldavast elektri hinnast, mille alusel me tarbijatena alates järgmisest aastast oma elektriarved maksame. Tasu monopoolse elektri kojukande ja riiklike maksude osas jääb ka edaspidi  poliitmanipulatsiooni objektiks ning seda alljärgnevas ei käsitleta.

Loe edasi…

Odavaim energia on tarbimata jäetud energia ning iga energiasäästu investeeritud rahaühik hoiab kokku kaks elektritootmisse investeeritud ühikut.

Narva uude põlevkivikatla rajamisse investeeritava 650 miljoni euro eest ei saa elektritarbija mitte kilovatt-tundigi elektrienergiat, kuna uue ploki investeeringukulud ei mahu elektri turuhinda. Narva raha uputamise asemel  saaksime energiat säästvaks rekonstrueerida aga peaaegu veerandi kogu Eesti elamufondist eeldusel, et 50% kodusse tehtavast kulust kannab koduomanik.

Järelikult tuleb meil kodanikena otsustajatelt iga energiatootmisse antava investeeringutoetuse puhul nõuda arvutusi selle kohta, kas tootmisse investeerimise asemel poleks mitte mõistlikum investeerida vastav summa energiasäästu. Lisaks energiasäästule on teiseks oluliseks kodukulude vähendamise eelduseks koduomanike ühistegevuse käivitamine energiamajanduses, seda nii energiatoodete sisseostul, energiasäästuprojektide ja hajaenergeetikaprojektide realiseerimisel. Eesti Omanike Keskliidu initsiatiiv koondada kodutarbijaid ühiseks elektriostuks on esimene samm sellise ühistegevuse käivitamisel. Loe edasi: Ettekanne II Koduomanike Kongressil

Energiewende ehk eesti keeles energiapööre on Saksamaa energeetikareformi kava, mille järgi tuleb taastuvenergia osakaalu kogu elektritootmises aastaks 2050 suurendada 80 protsendini ja vähendada primaarenergia tarbimist võrreldes 2008. aasta tasemega 50 protsendi võrra.

Energiewende on seega palju rohkem kui selle enim räägitud osa – tuumajaamade sulgemine 2022. aastaks. Otsus tuumajaamadest loobuda tehti Saksamaal tegelikult juba 2000. aastal, kuid tookord jäi tegemata olulisim selle eesmärgi täitmisel: täitmise kava koos rahastamisplaaniga. Selle vea parandasid sakslased 2010.–2011. aastal.

Kuidas puudutab Energiewende Eestit? Eesti valitsuse plaanides on uute põlevkivi või põlevkivi ja biomassi koospõletamisel põhinevate uute keevkihtplokkide rajamine, mille tarvis on 2012. aasta riigieelarves juba ette nähtud 150 miljoni euro suurune investeering Eesti Energia aktsiakapitali. See tähendab, et vaatamata korduvalt esitatud ettepanekutele korraldada asju mõistlikumalt on valitud maksumaksjale konkurentsitult halvim variant. Loe edasi…

Euroopa Liidu muutusvalud ja rahvastiku kiirest kasvust ning globaalsetest kliimamuutustest tulenevad seninägematud probleemid on osa meie argipäevast. Nende ja paljude teiste analoogsete probleemidega tegelemine ei vii lahendusteni nädalate või kuudega. Üleminek harjunud elukorraldusest teistlaadsesse on pikk protsess. Muutuste vajadus elukorralduses ja majanduses on ilmne ning ilmselt tuleb ümber sõnastada ka see, mis on edu.  Loe edasi…

Eluasemekulud ja toiduhinnad tõusevad katastroofilise kiirusega ja inimeste toimetuleku mure kasvab iga päevaga. See ei saa jätta Eesti Omanike Keskliitu ükskõikseks, sest koduomanike nõustamine ja abistamine on liidu esmaülesandeks. See pole aga kergete killast, kuna Eesti on vaid osakene kogu maailma majandusest ning meie mured on omased ka teistele riikidele. Kuid hoolimata sellest tuleb meil küsida: mida oleme teinud valesti ja kuidas saaks teha paremini? Loe edasi…

Vana majanduse reeglite ja arusaamadega, kus peanõue on pidev kasv, millel alati on materiaalne mõõde ja tähendus, uutes oludes toime tulla ei õnnestu. Edasiliikumiseks on vaja uusi lahendusi. Vana majanduse alustõdede kordamine kirevates värvides ei muuda vana uueks. Teadmistepõhisus tähendab peale analüüsi ka uuetel teadmistel põhinevat sünteesi. Vastupidisel juhul on Eesti tulevik nagu roomikaurik, mis oma aja kohta oli kelmikas lahendus, kuid unikaalseks jäigi. Loe edasi…